We got ourselves two kitties

IMG_0451

Tesla

IMG_0455

Sassy

IMG_0458

Tesla

Advertisements

Põnev esmaspäev

Tulin kuuks ajaks Itaaliasse jälle. Päris õudselt pikk päev ikka – öösel kell 2 pidi ärkama, et viiesele lennukile jõuda ja siis sellega Frankfurti põrutada. Lennukis oli kogemus omaette mingisuguse asiaadi kõrval istuda, kes mõmises kogu aeg midagi omaette ja käed tegid kogu aeg korduvaid liigutusi. Autist? Selle peale panin klapid pähe, muusika mängima ja uneaeg!

7.50 edasi Firensesse. Firense lennukis õnnestus jogurt endale sülle kallata, tänu millele sai kõrvalistuva kanadalasega jutule. Ta oli teel Firensesse meditsiini-konverentsile, günekoloog, 3 noort last ja kõik õpivad mitut pilli. Süüdistas oma naist selles. Firenses rääkis ta oma autojuhi ära, kes viskas mu rongijaama – väga kena temast, 6 eurot rahavõitu ja päris palju ajavõitu! Sealt panin Pontedera poole teele ja jõudsingi veits peale 11 töö juurde, tervitasin vanasid tuttavaid (oh, see itaallaste kallistamine ja “põsele” suudlemine – oo, ta tahab kallistada, ok vist mitte, aga nägu tuleb lähemale, mis toimub!? Smootch! OK, nüüd on läbi, ei, nüüd nägu läheneb jälle teisele poole. Smooch!  Igatahes väga awkward on, ma võib-olla ei suuda seda sõnades piisavalt kirjeldada, aga jah.. IMELIK!). Pidasime tööplaani ka. Selgus, et Francesco peab järgmisel päeval USA-sse ära sõitma, väike irooniline jee. Aga kui peab minema, siis peab. Lõunaks sai jälle kuiva saia näritud – kohe üldse ei saa aru, kuidas neil see nisukraam siin nii kuiv on, et rauast hambaid ja igemeid vaja.

Viie ajal läksime Giangi poole, kus ta oma trenni kraami kaasa võttis ja ma jagasin oma Eesti nänni. Ta oli väga õnnelik õlle ja põdra vorstide üle (Linnupiim läheb ka laboris peale paljudele, aga need marjakrõpsud on liiga veidrad neile). Siis näitas ta mulle, kus mu korter on ning aitas kohvriga. Päris karm oli – 20 kilo viiendale korrusele. Tahtsin aidata ka, aga ta ei lubanud. #meeste ego.

Korter ise on väga numps. 2 duširuumi koos WC-ga, nii et 4 naist hätta vast ei jää. : ) Köök näeb ka hea välja. Ainult, et mu tuba on naabrionu telekatoaga kõrvuti ja seinad on õhukesed nagu paber – isegi sõnu saab eristada. Aga parem kui Pontederas raudtee kõrval elada, ma arvan. Korterikaaslased ise tunduvad väga numpsikud. Väga palju suhelda ei saanud, sest suur väss oli peal, aga eks peab vahel käte-jalgadega suhtlema – nende inglise keel kõige soravam just ei ole. Tegin endale voodi ära ja läksin magama. Korter on pisut külm ka – enam vist ei küteta. Kivipõrandad ka. Nii et tuleb endale Lääne-Euroopa komme külge kasvatada – saabastega toas ringi tatsata.

Nädalas läheb 17.90 (rong) + 9 euri (Pisas bussid) transpordi peale, mis on pääris karm. Bussi peale läheb vähem, kui ma jala käin. Täna hommikul läksin jala rongi peale, päris mõnus oli. Teed ületades peab päris vapper/nahaalne olema – ise nad peatuma vöötrajal väga ei hakka. Kraade 5-6 rohkem kui Eestis. Lootsin, et veits rohkem, aga nädalalõpus lubab soojemat. : )

Suve pikendus

Olen taaskord saadetud komandeeringusse. See kord siis Itaaliasse. Saia-sööjate maa. Olen siin väikeses tööstuslinnakeses (~6000 inimest), mis asub paarkümmend km Pisast. Linnas eriliselt midagi ei toimu, enamus töökaaslasi elab Pisas – Tartu moodi tudengite linnas (seal on tudengite osakaal vist isegi suurem) – kus toimub enamus actionist. Esimene eine Itaalias oli mul McDonaldsis – tõeline Itaalia kuisiin ikkagist. Smirk.

Opuntia

Opuntia lahkamine

Ostsin poest paar imelikku vilja ka. Kasvab kaktuse otsas. Päris põnev oli, aga rohkem vist ei osta – seemned on väga kõvad ja neid on nii palju, et välja noppida pole mõtet.

Happy birthday, Estonia!

Went to a cocktail party on Saturday to celebrate Estonia’s 94th birthday. There were ~100 Estonians there, pretty nice for such a small nation. I was pleasantly surprised.

There was a time, when Gothenburg had 5000 Estonians, that made ~1% of the city’s population. Right now there is one active Estonian choir and a folk dance group. Some people are also making plays. I find it very lovely.

Also learned that wine is totally not my poison. It just makes me sleepy and after that gets me a nasty headache. But otherwise it was great, got to sing some Estonian drinking songs and even danced a bit. There was a jazz band to set the mood. It also consisted of Estonians.

Some time in the future an event should take place where students here can mingle and present what they’re doing here.

Happy birthday!

Laupäeval käisin kokteilipeol, mis oli pühendatud Eesti Vabariigi aastapäeva auks. Seal oli oma 100 eestlast koos, päris uhke minu arvates. Sain veel teada, et mingil ajal elas siin 5000 eestlast, mis moodustas 1% Göteborgi elanikkonnast. Ja peale selle on siin eestikeelne koor ja rahvatantsurühm ka. Isegi mingisuguse näidenditükiga tegeletakse.

Lürpisin selle ürituse ajal veini ja leidsin, et see ikka ei ole minu tass teed – teeb kole uniseks ja kui uni möödub, siis asendub see peavaluga. Mitte just kõige meeldivam olukord. : \ Aga muidu oli vahva – sai eesti läbulaule laulda ja eesti keeles suhelda ja natuke jalga keerutada. Meeleolukas eesti jazz bänd mängis meile muusikat.

Kunagi peaks tulema Chalmersis sümbioosium, kus tudengid saavad rääkida, millega nad siin tegelevad või millega Eestis tegelesid ja omavahel ka tutvuda siis. Tore idee minu arvates. : )