Teine nädal

Teine nädal oli päris põnev. Käisin Pisa Ülikoolis Robosoft Plenary koosolekul ja Indrek tuli ka sinna oma robot-ussikesi näitama. Nii et tatsasime päris palju koos ringi ja turismitsesime selle koosoleku vahepeal. Robosoft ise oli ka päris põnev – sai näha ameeriklaste pneumaatiliselt töötavate pehmete robotite presentatsiooni, teiste asjade hulgas. Tüüp ise nägi välja veits nagu McSteamy. 😀 Plus sain teada, et Tolouse’is keegi üritab sama teemat ajada, mis mina hetkel. Nii et peab kiirustama oma publitseerimise ja teadustööga.

DSCF0367

Veel üks pilt mu tornikesest

Pühapäeval käisin Indrekul lennujaamas ka vastas. Viisime ta träni hotelli ära ja läksime linna peale.

DSCF0376

Öine Pisa kirik

Lõunat käisime söömas Pisa torni vaateväljas. Pasta. Ootamise käigus üritas kolm aafriklast meile müüa Rolexeid, päikeseprille ja ehteid. Hirmus värk.

DSCF0380

Lõuna

Edasi suundusimegi “Imede väljakule”, kus võtsime pileti Pisa torni, mis sisaldas veel katedraali sisenemist. 18€ ülesronimise eest. Lüpsta nad ikka oskavad. Torni jaoks lõuna ajal aega ei jätkunud, käisime kirikus ära selle asemel. Torni jätsime õhtusse.

DSCF0384

Seest üks vägevamaid, mida Itaalias näinud siiani

DSCF0387

Jutlustaja pink

DSCF0388

Rõhutud lõvi

DSCF0390

Kunst!

DSCF0392

RELIIIKVIAA!

DSCF0395

Vasak tiib

DSCF0398

Parem tiib koos pühaku muumiaga

DSCF0413

Pisa tornist

Ei olnudki kõige jubedam ronimine. Firense toomkiriku kellatorn oli kordades hullem. Aga seda, et põrand on viltu on ikka täiega tunda. Pärast tornist väljatulekut olid veel viltu tükk aega.

DSCF0415

Vaade Pisa tornist

DSCF0418

Vaade Pisa torni varjule

DSCF0425

Pisa torn on tegelikult kellatorn. Selliseid oli 7 tk seal sees

DSCF0426

“Linnuke puuris”

DSCF0432

Päris raske on silmi lahti hoida, kui see valge marmor näkku kriiskab

Üritasime külastada vanalinna teises servas olevat parki, aga see oli kahjuks suletud juba.

DSCF0438

Sild pargini

DSCF0440

Vaade sillalt Pisa kesklinnale

DSCF0441

Vaade Indreku seljale

DSCF0443

Arno jõgi

DSCF0445

Loodus on päris agressiivne siin lõunas

DSCF0448

Pargi müüri taga

DSCF0450

Piilupilk pargile

DSCF0451

Pargi müüri veel natuke

Peale jalutuskäiku Pisa peal suudnusime Robosofti poolt organiseeritud õhtusöögile Il Campano restorani. Hästi palju traditsioonilist sööki koos veiniga. Väga hea oli. Eelroogasid oli väga palju saiad tomati, basiiliku ja pasteediga; spinati muffini moodi suupiste; punase kapsa hautis (selline kibedama maitsega ja väga huvitav); kruupide ja tomatiga hautis; salaamit, juustu, sinke. Pearoaks olid mõnus kreemine seene-risotto ja hakkliha pasta. Magustoiduks šokolaadi jäätis, mis oli umbes külmutatud sokolaad – väga intensiivse maitsega. Põhimõtteliselt söögi pärast tasus juba minna Robosoftile. 😀

DSCF0453

Scuola Superiore Saint Anna. Väga uhke aula

DSCF0455

Ja väiksem saal, aga sugugi mitte vähem uhke.

Peale Robosofti läksime Indrekuga edasi – rongiga Firenzesse.

DSCF0456

Ma elan selle tüübi tänaval Pisas!

DSCF0458

Arno jõgi Firenses

DSCF0462

Indrek sööb vihaselt pizzat

DSCF0465

Seesam, avane!

DSCF0469

Sabine naiste röövimine.

DSCF0472

Veel röövimisi ja tapmisi

DSCF0475

Taavet

DSCF0476

Poseidon

Väga hea oli ikka nende itaallaste arusaamatu pläkutamise kõrvalt eesti keelt rääkida – thanks, Indrek! Ja kellegagi koos linna avastada on ka ikka kõvasti põnevam. Lucie’ga käisin sellel laupäeval veel Genoa akvaariumis – tegin väga palju pilte ja kilkasin mõttes – pretty fishes! Eks kunagi tulevad ka need pildid…
Algaval nädalal tuleb kõvasti tööd tegema hakata, sest Robosofti pärast jäi pool nädalat katki + mu juhendaja Francesco on hõivatud oma asjadega ja.. Peab ise hakkama saama. 1,5 nädalat jäänud.

Esimene nädal

Niih. Peaaegu kaks nädalat juba Itaalias veedetud. Elan siis kolme naisega koos (T. vaimusilmas pidžaamad ja lõputud padjasõjad). Tegelikult istub iga üks oma toas kinnise ukse taga ja vaatab helendavat sinist ekraani. Kui köögis mõnikord kokku saab, siis saab teada, et üks on poliitikateaduse doktorant, teine õpib neuroteadusi ja kolmas on arheoloog. Päris äge seltskond iseenesest. Tahaks rohkem tuttavaks saada, aga pole eriti võimalust. Tööpäevadel olen hommikust õhtuni Pontederas ja nädalavahetustel üritan näha nii palju kui võimalik muud ümbritsevat ilma.

Image

Mu tuba: voodi, riidekapp kirjutuslaud – kõik, mida hing ihaldab. Kivist põrand on kurjast, muidu.

Image

Köök. Pisike, aga nunnu.

Nagu näha, elamine on väga numps. Duširuumist ei hakanud pilti tegema, aga see on ka numps.

DSCF0337

Öine vaade magamistoa aknast.

DSCF0345

Öine Pisa

DSCF0354

Torn mu korteri lähedal

DSCF0355

Vaade teisele/kesklinna poole

DSCF0358

Minikirik teel tööle

Eelmine nädalavahetus käisin rannas ka. Sõime juustu ja jõime veini postdok-idega. Väga mõnna.

DSCF0361

Salute!

DSCF0366

Päikeseloojang

Temperatuur on jõudnud omadega 20 kraadi juurde, mulle väga meeldib. Pole liiga palav ega liiga külm ja saab ikka veel tumedaid riideid kanda. Jee! 😀

Põnev esmaspäev

Tulin kuuks ajaks Itaaliasse jälle. Päris õudselt pikk päev ikka – öösel kell 2 pidi ärkama, et viiesele lennukile jõuda ja siis sellega Frankfurti põrutada. Lennukis oli kogemus omaette mingisuguse asiaadi kõrval istuda, kes mõmises kogu aeg midagi omaette ja käed tegid kogu aeg korduvaid liigutusi. Autist? Selle peale panin klapid pähe, muusika mängima ja uneaeg!

7.50 edasi Firensesse. Firense lennukis õnnestus jogurt endale sülle kallata, tänu millele sai kõrvalistuva kanadalasega jutule. Ta oli teel Firensesse meditsiini-konverentsile, günekoloog, 3 noort last ja kõik õpivad mitut pilli. Süüdistas oma naist selles. Firenses rääkis ta oma autojuhi ära, kes viskas mu rongijaama – väga kena temast, 6 eurot rahavõitu ja päris palju ajavõitu! Sealt panin Pontedera poole teele ja jõudsingi veits peale 11 töö juurde, tervitasin vanasid tuttavaid (oh, see itaallaste kallistamine ja “põsele” suudlemine – oo, ta tahab kallistada, ok vist mitte, aga nägu tuleb lähemale, mis toimub!? Smootch! OK, nüüd on läbi, ei, nüüd nägu läheneb jälle teisele poole. Smooch!  Igatahes väga awkward on, ma võib-olla ei suuda seda sõnades piisavalt kirjeldada, aga jah.. IMELIK!). Pidasime tööplaani ka. Selgus, et Francesco peab järgmisel päeval USA-sse ära sõitma, väike irooniline jee. Aga kui peab minema, siis peab. Lõunaks sai jälle kuiva saia näritud – kohe üldse ei saa aru, kuidas neil see nisukraam siin nii kuiv on, et rauast hambaid ja igemeid vaja.

Viie ajal läksime Giangi poole, kus ta oma trenni kraami kaasa võttis ja ma jagasin oma Eesti nänni. Ta oli väga õnnelik õlle ja põdra vorstide üle (Linnupiim läheb ka laboris peale paljudele, aga need marjakrõpsud on liiga veidrad neile). Siis näitas ta mulle, kus mu korter on ning aitas kohvriga. Päris karm oli – 20 kilo viiendale korrusele. Tahtsin aidata ka, aga ta ei lubanud. #meeste ego.

Korter ise on väga numps. 2 duširuumi koos WC-ga, nii et 4 naist hätta vast ei jää. : ) Köök näeb ka hea välja. Ainult, et mu tuba on naabrionu telekatoaga kõrvuti ja seinad on õhukesed nagu paber – isegi sõnu saab eristada. Aga parem kui Pontederas raudtee kõrval elada, ma arvan. Korterikaaslased ise tunduvad väga numpsikud. Väga palju suhelda ei saanud, sest suur väss oli peal, aga eks peab vahel käte-jalgadega suhtlema – nende inglise keel kõige soravam just ei ole. Tegin endale voodi ära ja läksin magama. Korter on pisut külm ka – enam vist ei küteta. Kivipõrandad ka. Nii et tuleb endale Lääne-Euroopa komme külge kasvatada – saabastega toas ringi tatsata.

Nädalas läheb 17.90 (rong) + 9 euri (Pisas bussid) transpordi peale, mis on pääris karm. Bussi peale läheb vähem, kui ma jala käin. Täna hommikul läksin jala rongi peale, päris mõnus oli. Teed ületades peab päris vapper/nahaalne olema – ise nad peatuma vöötrajal väga ei hakka. Kraade 5-6 rohkem kui Eestis. Lootsin, et veits rohkem, aga nädalalõpus lubab soojemat. : )